IT-proff

Kes on IT-proff ja kuidas seda ära tunda?

Olles sellel teemal nädala jagu materjali läbi töötanud ja asja üle korralikult järele mõelnud, tekkisid minus järgnevad mõtted:

Meie materjalides oli juttu sellest, kuidas tänapäeval on trendiks IT vallas spetsialistide eelduste ja võimete laienemine. Tänapäeval ei piisa justkui enam sellest kui oled mingi konkreetse asja iseseisvalt selgeks õppinud, sisse töötanud ja omad konkreetses vallas hulgi-kogemusi. Minu meelest on siinkohal aga just vastupidine trend (see ei tähenda muidugi, et ma asjast kuigi täpselt ise teaks), aga niipalju kui mina IT tööturul ringi olen vaadanud, ei otsita seal mitte multi-funktsionaalseid IT-ala spetsialiste, vaid just spetsiifiliste kõrgete oskustega inimesi. Üha enam on tööpakkumised muutunud spetsiifilisemaks. A la: "Otsime Front-End arendajat, kes oskaks HTMLi, CSS´i ja JS´i" või siis "Vajame Back-End arendajat, kes tunneks ennast koduselt Python´it kasutades." Veelgi enam, teinekord on suisa töökuulutuse pealkirjas - "Otsime Ruby arendajat" või "Java arendaja vajatud!"
Lisaks sellele, et kõrgelt hinnatakse konkreetsete programmeerimiskeelte spetsialiste, olen täheldanud ka täiesti uute valdkonna spetsiifiliste suundade välja kujunemist. Ma arvan, et 10 aastat tagasi ei olnudki veel IT-alas selliseid ameteid nagu: sotsiaalmeedia turundus-spetsialist, IC-disainiinsener, kasutajaliidese ekspert, eraldi veebidisainer või siis viimase aja trendidest: "Otsime professionaalset Youtuber'it"!? jne. Sellest vaatevinklist vaadates on trend just pigem kitsamate spetsiifiliste oskuste suunal.

Samas, on minu meelest alati olnud professionaalsuse juures olulised ka sotsiaalsed oskused. Siinkohal ei ole see just alati määrava tähtsusega töökoha leidmisel, vaid pigem edasi jõudmisel.
Kui keegi soovib IT alal töötada vaikselt ja omaette, olles oma valdkonna spetsialist, siis usun, et selline asi on täiesti vabalt võimalik. Ka selliselt elaks ilmselt ära. Aga kui sa vähegi soovid kuhugi edasi jõuda, tiimis töötada või veelgi enam - mõnda tiimi juhtida, siis on sotsiaalsed oskused juba enam kui vajalikud. See on midagi sarnast võib-olla eelmise nädala teemaga, kus oli juttu kunstiinimeste raskustest IT maailmas raha teenida. Ka sealses valdkonnas oleneb minu meelest väga palju sellest, kui hästi sa suudad ennast turundada ja teistele oma oskusi müüa.

Üheks olulisemaks märksõnaks nii tänapäeva tööturul, kui ka individuaalse professionaalsuse saavutamisel, on minu meelest aga hoopis kirg (passion). See on midagi sellist, mis paneb nii sinul endal kui ka teistel su ümber silmad särama, ning tekitab indu ja soovi järjest paremaks saada, rohkem teadmisi ammutada ja uusi kogemusi koguda. Paljud tänased kiire tähelennuga IT alased idufirmad on oma edu saavutanud paljuski just tänu tohutule kirele asja vastu, mille kallal nad töötavad.

Arvutid ja paragrahvid

Sellel nädalal läbi töötatud Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu “The Case for Copyright Reform” teises peatükis pakutud lahendused autoriõiguste reformimiseks on minu meelest igati õigustatud. Me kõik, kes me tänasel päeval avalikus internetiruumis tegutseme ja töötame mõistame, et tänasel moel me enam jätkata ei saaks. Olen enam kui kindel, et enamik meist ei ole valmis ning ei soovi oma privaatsusest loobuda ja seetõttu tuleb seadusandlust uuendada. Antud moel jätkates oleme me kõik, vähemal või suuremal määral, seaduse silmis justkui illegaalid.

Meenutades, kuidas pärast 2001. aastat on suurenenud internetipõhiste teenuste, näiteks voogvideo tähtsus, näib loogiline, et üks digitaalse ühtse turu peamisi eesmärke peaks olema territoriaalsete piirangute kaotamine ja teenuste juurdepääsetavuse toetamine. Sellist progressi võib pidada digitaalse ühtse turu lahutamatuks ja seesmiselt tingitud koostisosaks ning see on tähtis samm ettevõtete uuenduslikkuse ja konkurentsivõime toetamisel. Uusimat tehnoloogilist arengut on seostatud loometegevuse tõusuga, kuid teoste autorite tasu sõltub aina rohkem nende positsioonist läbirääkimistel internetiteenuse pakkujate või muude vahendajatega, kes aitavad nende teoseid avalikkuse ette tuua. Seetõttu on vajalik välja töötada õiguslik kontekst, mis parandaks autorite seisundit lepingulistes suhetes. Samuti on tähtis paika panna konkurentsi soodustavad meetmed, nagu interneti neutraalsus ja avatud vormingu eelistamine, et vähendada konkureerivate teenusepakkujate tegevuse alustamise takistusi ja vältida monopolide tekkimist. Seega olen nõus autorite poolt pakutud lahendusega vähendada autoriõigusi 20 aasta peale ning samuti ka registratsiooni 5-aastase uuendusega. Interneti laialdane levik maailmas on viinud olukorrani, kus peaaegu igaühe tegevus on seotud autoriõigusega. Seega on autoriõigusel enamiku kodanike elus tähtis koht ja seda õigusvaldkonda tuleks kindlasti uuendada, et see vastaks kõigi kasutajarühmade vajadustele. Selleks on vaja uuesti tasakaalustada õiguse omajate huvid ja tavainimeste võimalused tegevuseks, mis on nende sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku elu jaoks vajalik, kuid mis jäi mineviku tehnoloogilises keskkonnas autoriõiguse kohaldamisalast välja.

Asjakohane näide sellisest kohandamisvajadusest on küsimus, kas ja kuidas tuleks kaitsta arhitektuuri avalikus ruumis. Minevikus piirati seadusega arhitektuuri kaubanduslikku ekspluateerimist postkaartide masstootmise näol. See ei puudutanud tavalist puhkajat, kelle tehtud fotosid nägi tõenäoliselt vaid väike lähikondsete ring. Tänapäeval võib aga iga inimene luua digikujutise, selle internetti üles laadida ja võib-olla täiesti teadmatult kõigile maailma internetikasutajatele kättesaadavaks teha. Arvestades, et kirjeldatud viisil tegutsevad miljonid inimesed, on selge, et autoriõigus saab praktiline ja õiglane olla ainult siis, kui avalike hoonete ja skulptuuride kujutised autoriõiguse kaitse alt välja jäetakse, et mitte panna igapäevast internetitegevust liiga suure surve alla.

Tänapäevane seadusandlus ei kajasta ka meedia tehnoloogilist ühtesulandumist, mis on põhjalikult muutnud seda, kuidas kasutajad loovad, tarbivad ja suhtlevad. Samas on see muutus tekitanud vajaduse sõnastada autoriõiguse erandid tehnoloogiliselt neutraalsemalt ja tulevikukindlamalt. Aina sagedamini kasutatakse tsiteerimisel audiovisuaalset materjali, näiteks tava illustreerida mõtteavaldusi või meeleolusid animeeritud gif-kujutiste abil, mis kujutavad endast minikatkendeid populaarsetest filmidest, telesarjadest või spordivõistlustest. 

Kuna internet on võimas platvorm, kus igaüks kes vähegi soovib ja piisavalt tahab, suudab midagi ägedat korda saata siis usun siiralt, et iga vähegi loovam loomeinimene leiab endale sealt ka võimaluse kuidas raha teenida. 

Sharing is caring!

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Tea, kus sa oled!

Sellega, et Interneti avarustes inimestega suheldes tuleks arvestada publikuga, puutun mina, rahvusvahelises firmas projektijuhina töötades, oma igapäeva töös alatasa kokku.
Igal hetkel - ka tarkvara rahvusvahelistele turgudele arendades tuleb selliseid asju arvesse võtta.
See, et mingid asjad tunduvad meile igapäevased ja igati normaalsed, ei tähenda et see oleks samamoodi ka teistes kultuuriruumides.

Kuna ma töötan rahvusvahelises ettevõttes projektijuhina, siis on minu igapäeva töös väga palju suhtlust erineva tausta ja kultuurilooga inimestega. Ühel hetkel pean ma samaaegselt suhtlema ühes grupichatis, kus on esindatud ainult meie Hiina partnerid, teises kus on ainult Eesti tiimi liikmed, kolmandas kus on ka meie USA kolleegid ning neljandas, kus on ainult ühe konkreetse toote arendajad igalt poolt maailmast. See toob endaga kaasa pideva ümberlülitamise protsessi ühelt
stiililt ja keelelt teisele. Olen täheldanud, et Hiinlastele näiteks meeldib enese väljendamisel kohutavalt palju emotikone ja mojisid kasutada. Alguses oli see mulle äärmiselt võõras, kuna ma ise neid nii palju siiani kasutanud ei ole. Ühel hetkel aga märkasin, et nendega suheldes kasutan ma pidevalt igasuguseid emotikone ja mojisid. Ometi kusagil mujal chattides ma neid üldse ei kasuta. Kuna meie USA kolleegide seas on aga pigem vanema generatsiooni inimesed ja mõningad neist on ka eri uskumusega, siis seal chatis suhtlen ma pigem jälle äärmiselt konservatiivselt ja mõtlen enne 7 korda kui midagi sinna üldse lisan. Meie oma tiimiliikmetega chatis aga lobiseme teinekord
täiesti niisama tühjast-tähjast, mis parasjagu meelel või keelel juhtub olema.. :)

Avalikumas Interneti ruumis tuleks minu meelest täpselt samamoodi arvestada, kuhu sa midagi postitad.

"CHALLENGES OF THE GLOBAL INFORMATION SOCIETY"

Sellel nädalal töötasin läbi Pekka Himanen'i ülimalt huvitava artikli teemal "CHALLENGES OF THE GLOBAL INFORMATION SOCIETY".


Arvestades asjaolu, et antud artikkel valmis juba enam kui 10 aastat tagasi, on hämmastav lugeda millise täpsusega on autor tuleviku trende ette näinud. Autori poolt välja toodud 10 peamist tuleviku ühiskondade valupunkti on kõik tänapäeval kenasti esindatud ja on selgelt näha meie ühiskonna kiiret liikumist just nendes suundades, millest Pekka oma artiklis pikemalt kirjutab. 

Minu jaoks tõusid Pekka artiklist kokkuvõtvalt esile peamiselt 3 olulisemat punkti:

- vajadus loominguliste ja paindlike inimeste järele
- vananeva ühiskonna väljakutsed
- haridusreform 

Vajadus loominguliste ja paindlike inimeste järele

Selleks, et meie ühiskond õiges suunas liiguks, on meil vaja olla loomingulised ja innovaatilised. Me vajame töötajaid, kes suudaksid mõelda kastist välja. Töötajaid, kes oleks motiveeritud olema innovaatilised ja leidma viise kuidas igapäevaseid, aegunud ja ajakulukaid tegevusi/kohustusi efektiivsemaks muuta. Seda selleks, et inimestel oleks rohkem aega innovaatiliste lahenduste välja töötamiseks.
Seda suunda näen mina oma töös hetkel väga selgelt. Meie tiimi igapäevased korduvad tegevused, mida ei ole võimalik päris lõpuni automatiseerida lükatakse Hiina partnerite vastutusvaldkonda ja meie igapäevaseks ülesandeks on tegeleda suure pildi probleemide lahenduste ning uute innovaatiliste võimaluste leidmisega. Õnneks on minu tööandja piisavalt paindlik ja toetav - meie töötunnid ei ole loetud, mitte mingit kohustust ei ole kontoris kohapeal tööd teha ning vaba aja tekkimisel on meil võimalus ise endale uus meelepärane ülesanne/suund otsida. See on aga kahjuks hetkel veel Eestis väga väheste inimeste igapäev. Enamik Eesti tööandjaid paraku veel nii paindlikud ei ole ja ei oska ka sellise töökorralduse pluss pooli ilmselgelt hinnata.

Vananeva ühiskonna väljakutsed

Maailma rahvastiku vananemisprobleem, ei ole kaugeltki mitte ainult Eestis aktuaalne teema. Kahjuks on see aina süvenev mure enamikes Euroopa riikides ja ka Ameerikas.
Selle asemel et meie noored saaksid oma aega loominguliste mõtete ja ideede peale kulutada, peavad nad hetkel higi palel tööd rabama, et ühiskonda üleval pidada. Minu meelest on üheks peamiseks probleemiks meie ühiskonnas hetkel laialt levinud vale arvamus, et igasugune töö vanemas eas on tervisele kahjulik. Ma olen enam kui kindel, et enamik vanemaid inimesi Eestis teeksid hea meelega tööd edasi, kui neil oleks selleks sobivad tingimused. Siin aga tuleb jällegi mängu tööandjate paindlikkus, mis võiks paljuski antud probleemi leevendada.

Haridusreform

Haridus on loomulikult kogu ühiskonna muutuste alge. Selleks, et muutuks ühiskond on vaja muuta inimeste mõtlemist. Ja kus oleks veel parem ja lihtsam inimeste mõtlemist muuta ja mõjutada kui mitte koolis? Ma olen igati Pekka mõtetega ka selles punktis nõus, et koolisüsteemil on selles osas väga palju võimalik ära teha, kuidas inimene tulevikus mõtleb ja maailma näeb. Kui koolisüsteem toetab loomingulisust, tunnustab isikupärasust ning on paindlik ja arvestav inimeste eripärasustega siis loome me sellega suurepärase ja soodsa pinnase loovate ja mõistvate inimeste pealekasvuks.


Artikkel üldiselt meenutas mulle väga ühte raamatut, mida hiljuti lugema sattusin: "The Revolt of the Masses" José Ortega y Gasset'i poolt. See raamat on küll kirjutatud juba palju palju varasemal ajal ja käsitleb pisut teist laadi ühiskonna väljakutseid, kuid oli samamoodi pigem tulevikku vaatav ühiskonna kriitiline teos.