"CHALLENGES OF THE GLOBAL INFORMATION SOCIETY"

Sellel nädalal töötasin läbi Pekka Himanen'i ülimalt huvitava artikli teemal "CHALLENGES OF THE GLOBAL INFORMATION SOCIETY".


Arvestades asjaolu, et antud artikkel valmis juba enam kui 10 aastat tagasi, on hämmastav lugeda millise täpsusega on autor tuleviku trende ette näinud. Autori poolt välja toodud 10 peamist tuleviku ühiskondade valupunkti on kõik tänapäeval kenasti esindatud ja on selgelt näha meie ühiskonna kiiret liikumist just nendes suundades, millest Pekka oma artiklis pikemalt kirjutab. 

Minu jaoks tõusid Pekka artiklist kokkuvõtvalt esile peamiselt 3 olulisemat punkti:

- vajadus loominguliste ja paindlike inimeste järele
- vananeva ühiskonna väljakutsed
- haridusreform 

Vajadus loominguliste ja paindlike inimeste järele

Selleks, et meie ühiskond õiges suunas liiguks, on meil vaja olla loomingulised ja innovaatilised. Me vajame töötajaid, kes suudaksid mõelda kastist välja. Töötajaid, kes oleks motiveeritud olema innovaatilised ja leidma viise kuidas igapäevaseid, aegunud ja ajakulukaid tegevusi/kohustusi efektiivsemaks muuta. Seda selleks, et inimestel oleks rohkem aega innovaatiliste lahenduste välja töötamiseks.
Seda suunda näen mina oma töös hetkel väga selgelt. Meie tiimi igapäevased korduvad tegevused, mida ei ole võimalik päris lõpuni automatiseerida lükatakse Hiina partnerite vastutusvaldkonda ja meie igapäevaseks ülesandeks on tegeleda suure pildi probleemide lahenduste ning uute innovaatiliste võimaluste leidmisega. Õnneks on minu tööandja piisavalt paindlik ja toetav - meie töötunnid ei ole loetud, mitte mingit kohustust ei ole kontoris kohapeal tööd teha ning vaba aja tekkimisel on meil võimalus ise endale uus meelepärane ülesanne/suund otsida. See on aga kahjuks hetkel veel Eestis väga väheste inimeste igapäev. Enamik Eesti tööandjaid paraku veel nii paindlikud ei ole ja ei oska ka sellise töökorralduse pluss pooli ilmselgelt hinnata.

Vananeva ühiskonna väljakutsed

Maailma rahvastiku vananemisprobleem, ei ole kaugeltki mitte ainult Eestis aktuaalne teema. Kahjuks on see aina süvenev mure enamikes Euroopa riikides ja ka Ameerikas.
Selle asemel et meie noored saaksid oma aega loominguliste mõtete ja ideede peale kulutada, peavad nad hetkel higi palel tööd rabama, et ühiskonda üleval pidada. Minu meelest on üheks peamiseks probleemiks meie ühiskonnas hetkel laialt levinud vale arvamus, et igasugune töö vanemas eas on tervisele kahjulik. Ma olen enam kui kindel, et enamik vanemaid inimesi Eestis teeksid hea meelega tööd edasi, kui neil oleks selleks sobivad tingimused. Siin aga tuleb jällegi mängu tööandjate paindlikkus, mis võiks paljuski antud probleemi leevendada.

Haridusreform

Haridus on loomulikult kogu ühiskonna muutuste alge. Selleks, et muutuks ühiskond on vaja muuta inimeste mõtlemist. Ja kus oleks veel parem ja lihtsam inimeste mõtlemist muuta ja mõjutada kui mitte koolis? Ma olen igati Pekka mõtetega ka selles punktis nõus, et koolisüsteemil on selles osas väga palju võimalik ära teha, kuidas inimene tulevikus mõtleb ja maailma näeb. Kui koolisüsteem toetab loomingulisust, tunnustab isikupärasust ning on paindlik ja arvestav inimeste eripärasustega siis loome me sellega suurepärase ja soodsa pinnase loovate ja mõistvate inimeste pealekasvuks.


Artikkel üldiselt meenutas mulle väga ühte raamatut, mida hiljuti lugema sattusin: "The Revolt of the Masses" José Ortega y Gasset'i poolt. See raamat on küll kirjutatud juba palju palju varasemal ajal ja käsitleb pisut teist laadi ühiskonna väljakutseid, kuid oli samamoodi pigem tulevikku vaatav ühiskonna kriitiline teos.