neljapäev, 16. märts 2017

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Tea, kus sa oled!

Sellega, et Interneti avarustes inimestega suheldes tuleks arvestada publikuga, puutun mina, rahvusvahelises firmas projektijuhina töötades, oma igapäeva töös alatasa kokku.
Igal hetkel - ka tarkvara rahvusvahelistele turgudele arendades tuleb selliseid asju arvesse võtta.
See, et mingid asjad tunduvad meile igapäevased ja igati normaalsed, ei tähenda et see oleks samamoodi ka teistes kultuuriruumides.

Kuna ma töötan rahvusvahelises ettevõttes projektijuhina, siis on minu igapäeva töös väga palju suhtlust erineva tausta ja kultuurilooga inimestega. Ühel hetkel pean ma samaaegselt suhtlema ühes grupichatis, kus on esindatud ainult meie Hiina partnerid, teises kus on ainult Eesti tiimi liikmed, kolmandas kus on ka meie USA kolleegid ning neljandas, kus on ainult ühe konkreetse toote arendajad igalt poolt maailmast. See toob endaga kaasa pideva ümberlülitamise protsessi ühelt
stiililt ja keelelt teisele. Olen täheldanud, et Hiinlastele näiteks meeldib enese väljendamisel kohutavalt palju emotikone ja mojisid kasutada. Alguses oli see mulle äärmiselt võõras, kuna ma ise neid nii palju siiani kasutanud ei ole. Ühel hetkel aga märkasin, et nendega suheldes kasutan ma pidevalt igasuguseid emotikone ja mojisid. Ometi kusagil mujal chattides ma neid üldse ei kasuta. Kuna meie USA kolleegide seas on aga pigem vanema generatsiooni inimesed ja mõningad neist on ka eri uskumusega, siis seal chatis suhtlen ma pigem jälle äärmiselt konservatiivselt ja mõtlen enne 7 korda kui midagi sinna üldse lisan. Meie oma tiimiliikmetega chatis aga lobiseme teinekord
täiesti niisama tühjast-tähjast, mis parasjagu meelel või keelel juhtub olema.. :)

Avalikumas Interneti ruumis tuleks minu meelest täpselt samamoodi arvestada, kuhu sa midagi postitad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar