reede, 28. aprill 2017
Kasutatavusest veebis
Eesti ametlikud infosüsteemid on kahjuks tuntud enda killustatuse ja erineva UX-i poolest näiteks.
Kasvõi näiteks statistikaamet - seoses paari koolitööga olen nende lehele viimasel ajal tihemini sattunud kui varem. Tuleb tunnistada, et kasutajakogemus jäi minu hinnangul alla igasugust inimlikkuse piiri. Lihtsalt võimatu oli vajalikku infot kiiresti leida. Selline infosüsteem, mida kasutavad kindlasti tuhanded Eesti inimesed võiks ikkagi olla lihtsasti kasutatav ja mõistetava ülesehitusega. Lisaks sellele on algusest peale ja ka tänasel päeval kasutajale meelehärmi tekitanud eesti.ee leht - lihtsalt piinlik on sellist disaini isegi vaadata, rääkimata kellelegi teisele näitamisest.
Samas kõik Google-i tooted on disainitud sarnaselt töötama. Kõik nende tooted (Gmail, Gdocs, Gmaps, Gphotos jne) töötavad laitmatult tsentraliseeritud UX ja visuaalse disaini põhjal.
Kasutaja logib oma Google kontoga sisse ja juba pääsebki ta ka kõikidesse muudesse kanalitesse lihtsasti ligi. Nad ongi põhimõtteliselt nagu üks süsteem, kus erinevad teenused sulanduvad ühtseks tervikuks. Kuna kõik erinevad funktsioonid on omavahel seotud, ei pea kasutaja pidevalt jälle uue kasutaja looma või uuele lehele sisse logima. Kõik toimib lihtsalt, loogiliselt ja kasutaja jaoks isegi märkamatult, navigeerudes nende vahel ei pane üldse tähele, et oleks erinevaid asju kasutanud.
Ma leian, et Eesti e-süsteemid võiksid samuti laitmatult koos töötada. See oli vanasti vähemalt eesti.ee mõte, aga nüüd on tunne, et liigutakse pigem hoopis kiviaega tagasi..
reede, 21. aprill 2017
Ühe tarkvara arendus- ja ärimudeli analüüs
Seekord vaatlen lähemalt Saas'i ja Scrumi.
Tarkvara kui teenuse (ingl. Software-as-a-Service - SaaS) kasutamine tarkvara ärimudelina on üks võimalikest pilvelahendustest, mis on aasta-aastalt järjest rohkem populaarsust kogunud ning seda rakendatakse tarkvara ettevõtete poolt üha enam. Lahenduse lihtsusest tulenevalt eelistavad sageli kliendid tarkvara kui teenus mudelit traditsioonilisele tarkvara pakkumisele. Tuntumad näited SaaS lahendustest on Gmail ja Dropbox. Eesti ettevõtetest võib näitena tuua Toggl-i, mis võimaldab tööaja mõõtmist, ja Pipedrive-i, mis võimaldab ettevõtte müügitoru hallata jne. Edasi analüüsikski SaaS lahenduse eeliseid Pipedrive-i näitel.
Üks viimase ajastu trende on nimelt ettevõttete tarkvara tarbijastumine (consumerization), mis tähendab, et uut tarkvara ostvad ettevõtted või tarbijad eeldavad, et kõik tooted oleks sama lihtsad kasutada nagu näiteks Facebook. Sedalaadi muutused tarbija ootustes on viinud tarkvara ettevõtteid keskenduma oma toodete puhul rohkem üldisele tarbija kogemusele, et saada neid sama innukalt oma toodet kasutama. Kuna SaaS lahendus pakub kliendile just sedalaadi oodatud lihtsust, on ka Pipedrive just seda teed läinud. Sarnaselt DropBoxile pakuvad ka nemad oma klientidele vastavalt nende soovile just kasutusaja põhist teenust, mis muudab toote kasutamise kliendile väga mugavaks.
SaaS lahendus tagab ka nende klientidele hea ligipääsu nii rakendusele kui ka andmetele. Andmed pilves on ligipääsetavad igal ajahetkel, sõltumata asukohast, vajalik on ainult internetiühendus. See võimaldab klientidele vajaliku paindlikkuse ja vabaduse. Ilmselt paljuski just tänu nende ärimudeli lihtsusele ongi nad tänaseks niivõrd edukaks osutunud.
Arendusmudelitest on minu jaoks siiski kõige südamelähedasem Scrum. Seda ilmselt seetõttu, et olen pikka aega sellega ise lähedalt kokkupuutunud. Töötan ettevõttes, kus arendustöö käib peamiselt 2-nädalaste spintidena, seega küllaltki lühikestes tsükklites. See võimaldab minu meelest läheneda projektile paindlikult, ent samas seab ka väga konkreetsed piirid ja limiidid sellele, millega parasjagu tegeletakse ja kuhu on tiimi fookus suunatud. Kuna meie projekti näol on tegemist suhtlustarkvaraga, mida eeldatavasti kasutavad miljonid inimesed kogu maailmas, siis oodatakse projektilt ennekõike ajaga kaasas käimist ja kiiret reageerimisvõimet. Seda kõike kahjuks Waterfall mudeliga saavutada ei oleks kuidagi võimalik. Samuti meeldib mulle selle mudeli puhul selle nö inimlikkus. Aja ja ressursside efektiivne planeerimine, pidev vajadus hetke olukorraga kohaneda, tulemuste ülevaatus ja eneseanalüüs on vaid mõned näited mudeli argipäevalisusest.
Tarkvara kui teenuse (ingl. Software-as-a-Service - SaaS) kasutamine tarkvara ärimudelina on üks võimalikest pilvelahendustest, mis on aasta-aastalt järjest rohkem populaarsust kogunud ning seda rakendatakse tarkvara ettevõtete poolt üha enam. Lahenduse lihtsusest tulenevalt eelistavad sageli kliendid tarkvara kui teenus mudelit traditsioonilisele tarkvara pakkumisele. Tuntumad näited SaaS lahendustest on Gmail ja Dropbox. Eesti ettevõtetest võib näitena tuua Toggl-i, mis võimaldab tööaja mõõtmist, ja Pipedrive-i, mis võimaldab ettevõtte müügitoru hallata jne. Edasi analüüsikski SaaS lahenduse eeliseid Pipedrive-i näitel.
Üks viimase ajastu trende on nimelt ettevõttete tarkvara tarbijastumine (consumerization), mis tähendab, et uut tarkvara ostvad ettevõtted või tarbijad eeldavad, et kõik tooted oleks sama lihtsad kasutada nagu näiteks Facebook. Sedalaadi muutused tarbija ootustes on viinud tarkvara ettevõtteid keskenduma oma toodete puhul rohkem üldisele tarbija kogemusele, et saada neid sama innukalt oma toodet kasutama. Kuna SaaS lahendus pakub kliendile just sedalaadi oodatud lihtsust, on ka Pipedrive just seda teed läinud. Sarnaselt DropBoxile pakuvad ka nemad oma klientidele vastavalt nende soovile just kasutusaja põhist teenust, mis muudab toote kasutamise kliendile väga mugavaks.
SaaS lahendus tagab ka nende klientidele hea ligipääsu nii rakendusele kui ka andmetele. Andmed pilves on ligipääsetavad igal ajahetkel, sõltumata asukohast, vajalik on ainult internetiühendus. See võimaldab klientidele vajaliku paindlikkuse ja vabaduse. Ilmselt paljuski just tänu nende ärimudeli lihtsusele ongi nad tänaseks niivõrd edukaks osutunud.
Arendusmudelitest on minu jaoks siiski kõige südamelähedasem Scrum. Seda ilmselt seetõttu, et olen pikka aega sellega ise lähedalt kokkupuutunud. Töötan ettevõttes, kus arendustöö käib peamiselt 2-nädalaste spintidena, seega küllaltki lühikestes tsükklites. See võimaldab minu meelest läheneda projektile paindlikult, ent samas seab ka väga konkreetsed piirid ja limiidid sellele, millega parasjagu tegeletakse ja kuhu on tiimi fookus suunatud. Kuna meie projekti näol on tegemist suhtlustarkvaraga, mida eeldatavasti kasutavad miljonid inimesed kogu maailmas, siis oodatakse projektilt ennekõike ajaga kaasas käimist ja kiiret reageerimisvõimet. Seda kõike kahjuks Waterfall mudeliga saavutada ei oleks kuidagi võimalik. Samuti meeldib mulle selle mudeli puhul selle nö inimlikkus. Aja ja ressursside efektiivne planeerimine, pidev vajadus hetke olukorraga kohaneda, tulemuste ülevaatus ja eneseanalüüs on vaid mõned näited mudeli argipäevalisusest.
reede, 14. aprill 2017
Häkkerid
Sel nädalal sai piilutud veidikene häkkerite maailma - maailma, millest minusugusel algajal IT-tudengil suuremat ettekujutust siiani ei olnud. Enamasti ikka kajastatakse meedias pigem just kräkkerite uusimaid vägitegusid. Sageli küll kahjuks eksiklikult just häkkeritele viidatuna.
Keskendudes aga Eric S. Raymondi artiklile "How to Become A Hacker", kus autor kirjutas väga põhjaliku ülevaate häkkerist kui eraldiseisvast inimtüübist ja tõi välja ka hulgaliselt erinevaid aspekte, kuidas häkkeriks saada. Minu vaimusilmas on häkker siiani figureerinud sellise ehtsa arvutinohikuna, kes peidab ennast pikkadeks tundideks arvutiekraani taha ja sukeldub seal oma fantaasiamaailma, kus ta on hinnatud ja oskuslik panustaja ning kes suudab seal palju väärtuslikku korda saata.
Eric S. Raymondi artiklit lugedes jääb häkkerist aga miskipärast hoopis teistsugune pilt. Tema kirjeldab häkkerit kui oskuslikku, intelligentset ja töökat inimest, keda motiveerib tegutsema eelkõige tugev sisemine tung maailmas midagi head korda saata. Siinkohal tekib minu peas aga vastuolu - kui sa oled oskuslik, intelligentne ja töökas inimene, siis miks sa peaksid oma aega kulutama tasuta töö tegemisele? Kas esmatähtis ei ole mitte enda ja oma lähedaste heaolu? Kogu see vabavara arendamise ja levitamise idee kui selline on igati tore ja meeldiv, aga kas selline praktika ei ole mitte pigem rikaste inimeste pärusmaa? Nende, kes ennast ja oma perekonda suudavad kenasti ülevalhoida ja kellel on võimalik oma vabast ajast tegeleda maailma valukohtade parandamisega.
Eric S. Raymond kirjutab muidugi ka häkkerlikust suhtumisest, kus nad usuvad vabadusse ning vastastikusse vabatahtlikku abistamisse. Ma olen sellega igati nõus, kuid leian, et siis sul peab ikka väga palju vaba aega käes olema, kui sa sellise asjaga tõsisemalt tegeleda soovid. See ei kehti mitte ainuüksi IT vallas maailma abistamisele, vaid nii ka igas muus vallas.
Huvitav oli muidugi ka lugeda Eric S. Raymondi soovitusi selle kohta, kust tuleks alustada, et saada häkkeriks. Häkker on ju põhimõtteliselt mõneti ka IT prof ning selleks, et sinnani jõuda tuleks ilmselt suhteliselt sarnane tee läbi käia. Seega, igati soovituslik kirjandus kõigile, kes soovivad IT vallas algust teha.
Keskendudes aga Eric S. Raymondi artiklile "How to Become A Hacker", kus autor kirjutas väga põhjaliku ülevaate häkkerist kui eraldiseisvast inimtüübist ja tõi välja ka hulgaliselt erinevaid aspekte, kuidas häkkeriks saada. Minu vaimusilmas on häkker siiani figureerinud sellise ehtsa arvutinohikuna, kes peidab ennast pikkadeks tundideks arvutiekraani taha ja sukeldub seal oma fantaasiamaailma, kus ta on hinnatud ja oskuslik panustaja ning kes suudab seal palju väärtuslikku korda saata.
Eric S. Raymondi artiklit lugedes jääb häkkerist aga miskipärast hoopis teistsugune pilt. Tema kirjeldab häkkerit kui oskuslikku, intelligentset ja töökat inimest, keda motiveerib tegutsema eelkõige tugev sisemine tung maailmas midagi head korda saata. Siinkohal tekib minu peas aga vastuolu - kui sa oled oskuslik, intelligentne ja töökas inimene, siis miks sa peaksid oma aega kulutama tasuta töö tegemisele? Kas esmatähtis ei ole mitte enda ja oma lähedaste heaolu? Kogu see vabavara arendamise ja levitamise idee kui selline on igati tore ja meeldiv, aga kas selline praktika ei ole mitte pigem rikaste inimeste pärusmaa? Nende, kes ennast ja oma perekonda suudavad kenasti ülevalhoida ja kellel on võimalik oma vabast ajast tegeleda maailma valukohtade parandamisega.
Eric S. Raymond kirjutab muidugi ka häkkerlikust suhtumisest, kus nad usuvad vabadusse ning vastastikusse vabatahtlikku abistamisse. Ma olen sellega igati nõus, kuid leian, et siis sul peab ikka väga palju vaba aega käes olema, kui sa sellise asjaga tõsisemalt tegeleda soovid. See ei kehti mitte ainuüksi IT vallas maailma abistamisele, vaid nii ka igas muus vallas.
Huvitav oli muidugi ka lugeda Eric S. Raymondi soovitusi selle kohta, kust tuleks alustada, et saada häkkeriks. Häkker on ju põhimõtteliselt mõneti ka IT prof ning selleks, et sinnani jõuda tuleks ilmselt suhteliselt sarnane tee läbi käia. Seega, igati soovituslik kirjandus kõigile, kes soovivad IT vallas algust teha.
neljapäev, 6. aprill 2017
IT-juhid
Sel nädalal võrdleme paari tuntumat IT-juhti, kes esindaks kaht erinevat juhitüüpi.
Ei ole otseselt minu moodi inimesi selliselt siltide järgi kategoriseerida, seega toon välja enda jaoks kaks viimasel ajal silma jäänud vastandlikku juhti IT-maailmast!
Olen hiljuti sattunud paaril korral lugema Elon Muski kohta. Tema tegemised on mingil ajahetkel mulle lihtsalt silma jäänud ja huvi pakkunud ning nii olen ka ilmselt nüüd tema käekäigul veidi rohkem silma peal hoidnud. Ta on minu meelest lihtsalt äärmiselt inspireeriv tüüp.
Kes veel ei tea, siis tegemist on 45 aastase miljardäriga, kes lõi X.com'i, millest hiljem sai PayPal ja mis seejärel müüdi eBay'le. Peale seda on Musk olnud fokusseeritud sellele, mille poolest ta tänasel päeval kõige tuntum on: SpaceX, Tesla Motors ja SolarCity. SpaceX'i eesmärgiks on kosmose reiside kaubanduslikuks muutmine, Tesla Motors teeb elektriautosid ja SolarCity on spetsialiseerunud kodude, kontorite ja lõpuks ka linnade päikese-energiaga varustamisele. Juba see nimekiri ütleb nii mõndagi ka inimese enda kohta. Ta on lihtsalt kogu oma keha ja hingega asja juures, tehes igat liigutust suure kire ja usuga maailma paremaks muuta.
Suurepärasel juhil peab olema visioon - ja mitte ainult teadmine kus sa oled vaid ja kindel siht ja arusaam sellest, kus sa soovid olla. Ja veelgi olulisem, kui visioon ise, on juhi võime seda oma järgijatele edasi anda. Muskil on see olemas! Lisaks kindlale ja selgele visioonile on Muskil ka silmapaistev soov maailma paremaks muuta. Mitte ainult sellist mõtteviisi kõva häälega kõigile reklaamides ja plakatitega vehkides, vaid pigem just eeskuju näidates. Oli tema ju see mees, kes lubas teistel autode tootjatel tasuta kasutada Tesla väärtuslikku patareide tehnoloogiat. Väidetavalt tegi ta seda seetõttu, et ta uskus, et Tesla Motors oli loodud selleks, et kiirendada taaskasutusliku transpordi arengut maailmas. Respect!
Peaaegu, et vastandina olen aga viimasel ajal meedia kajastustest lugenud Uberi juhi Travis Kalanick'i kohta. Võib olla olete isegi kuulnud juba teda ümbritsevatest skandaalidest ning temaga kaasas käivast karmikäelise ja konkreetse juhi mainest. Ometi ei tähenda see üldjuhul, ja nii ka tema puhul seda, et tegemist ei oleks eduka juhiga. On ikka. Vaevalt, et Uber oleks sellise edu kunagi ilma temata saavutanud. Oma agressiivse ja jõulise juhtimisstiili poolest võiks teda võrrelda ka Steve Jobs'iga. Väidetavalt ei olnud ka temaga koos töötamine just mingi eriline mee lakkumine. Ent ometi on ta täna üks tuntumaid ja hinnatumaid juhte maailmas, seda osaliselt muidugi tänu sellele, mida Apple tema juhtimise ajal suutis saavutada. Kuid siiski hinnatakse tänapäeva ärimaailmas enamasti läbipaistvat ja kaasavat kultuuri ning selline traditsiooniline käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil ei ole kuigi aktsepteeritav. Selline lähenemine nimelt ei pruugi negatiivselt mõjutada mitte ainult juhi enda mainet, vaid hävitavalt mõjuda ka ettevõtte moraalile ja funktsioneerimisele.
Ei ole otseselt minu moodi inimesi selliselt siltide järgi kategoriseerida, seega toon välja enda jaoks kaks viimasel ajal silma jäänud vastandlikku juhti IT-maailmast!
Olen hiljuti sattunud paaril korral lugema Elon Muski kohta. Tema tegemised on mingil ajahetkel mulle lihtsalt silma jäänud ja huvi pakkunud ning nii olen ka ilmselt nüüd tema käekäigul veidi rohkem silma peal hoidnud. Ta on minu meelest lihtsalt äärmiselt inspireeriv tüüp.
Kes veel ei tea, siis tegemist on 45 aastase miljardäriga, kes lõi X.com'i, millest hiljem sai PayPal ja mis seejärel müüdi eBay'le. Peale seda on Musk olnud fokusseeritud sellele, mille poolest ta tänasel päeval kõige tuntum on: SpaceX, Tesla Motors ja SolarCity. SpaceX'i eesmärgiks on kosmose reiside kaubanduslikuks muutmine, Tesla Motors teeb elektriautosid ja SolarCity on spetsialiseerunud kodude, kontorite ja lõpuks ka linnade päikese-energiaga varustamisele. Juba see nimekiri ütleb nii mõndagi ka inimese enda kohta. Ta on lihtsalt kogu oma keha ja hingega asja juures, tehes igat liigutust suure kire ja usuga maailma paremaks muuta.
Suurepärasel juhil peab olema visioon - ja mitte ainult teadmine kus sa oled vaid ja kindel siht ja arusaam sellest, kus sa soovid olla. Ja veelgi olulisem, kui visioon ise, on juhi võime seda oma järgijatele edasi anda. Muskil on see olemas! Lisaks kindlale ja selgele visioonile on Muskil ka silmapaistev soov maailma paremaks muuta. Mitte ainult sellist mõtteviisi kõva häälega kõigile reklaamides ja plakatitega vehkides, vaid pigem just eeskuju näidates. Oli tema ju see mees, kes lubas teistel autode tootjatel tasuta kasutada Tesla väärtuslikku patareide tehnoloogiat. Väidetavalt tegi ta seda seetõttu, et ta uskus, et Tesla Motors oli loodud selleks, et kiirendada taaskasutusliku transpordi arengut maailmas. Respect!
Peaaegu, et vastandina olen aga viimasel ajal meedia kajastustest lugenud Uberi juhi Travis Kalanick'i kohta. Võib olla olete isegi kuulnud juba teda ümbritsevatest skandaalidest ning temaga kaasas käivast karmikäelise ja konkreetse juhi mainest. Ometi ei tähenda see üldjuhul, ja nii ka tema puhul seda, et tegemist ei oleks eduka juhiga. On ikka. Vaevalt, et Uber oleks sellise edu kunagi ilma temata saavutanud. Oma agressiivse ja jõulise juhtimisstiili poolest võiks teda võrrelda ka Steve Jobs'iga. Väidetavalt ei olnud ka temaga koos töötamine just mingi eriline mee lakkumine. Ent ometi on ta täna üks tuntumaid ja hinnatumaid juhte maailmas, seda osaliselt muidugi tänu sellele, mida Apple tema juhtimise ajal suutis saavutada. Kuid siiski hinnatakse tänapäeva ärimaailmas enamasti läbipaistvat ja kaasavat kultuuri ning selline traditsiooniline käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil ei ole kuigi aktsepteeritav. Selline lähenemine nimelt ei pruugi negatiivselt mõjutada mitte ainult juhi enda mainet, vaid hävitavalt mõjuda ka ettevõtte moraalile ja funktsioneerimisele.
Tellimine:
Postitused (Atom)