WR: Töötaja privaatsus töökohal - probleem või mitte?

Privaatsus üldiselt on minu meelest hästi huvitav teema, mida on saanud antud kursuse raames korduvalt läbi mõelda ja arutleda. Ometi toodi sisse minu jaoks uus mõte - privaatsus töökohal. Ei olegi selle teema peale ise pikemalt peatuma jäänud. Töötan ettevõttes, kus üldiselt selle teemaga probleeme ei ole olnud ja hästi ei usu, et ka tulevikus võiks tekkida. Kuna meil on ettevõttes üsna vaba keskkond, ei ole tundnud ka vajadust täpsemalt uurida, mis andmeid ettevõte minu arvutis toimuvast talletab ja kui kaua. Iseenesest võib olla tasuks lähemalt uurida. Kuna mulle endale meeldib ka isiklikud asjad tööasjadest eraldi hoida, siis kasutan isiklikuks otstarbeks pigem oma privaatset e-maili kontot ja töö asjadeks töö oma - seega ei ole ka siin probleeme tekkinud. Ei usu ka eriti, et töötajatel peaks tööajal isiklike teemadega tegelemine otseselt keelatud või kuidagi pidi piiratud olema. Eeldan, et täiskasvanud inimesed teavad ise kuidas oma aega otstarbekalt kasutada. Samuti võib elus kõiksugu asju ette tulla - vahel on vaja isiklike asjadega rohkem tegeleda ja teinekord jälle on vaja tööl rohkem pingutada ja isiklikust ajast aega varastada.. Seetõttu hindan ja austan pigem suhtumist, et kui töö on tehtud, siis on kõik ok ja kui töö tehtud ei ole, siis on see töötaja enda probleem, mis päädib siis ilmselt juba mingisuguste muude sanktsioonidega.

Minu kergeks pettumuseks keskenduti antud töö puhul peamiselt e-mailindusele ja kergelt puudutati ka hästi üldiselt kiirsuhtluskanaleid, kuid teemaga oleks võinud vabalt ka palju laiemaks minna ning lisada veel erinevaid aspekte. Üks tänasel päeval kindlasti olulisi ja arvestatavaid aspekte on kogu sotsiaalmeedia maastiku käsitlemine töökohal, nagu näiteks Facebook, Instagram ja Twitter. See on üldiselt iga inimese eraelu puudutav valdkond, mis paraku on loomulikuks osaks tänapäeva inimese igapäeva elust. Tööandjatel tuleb kindlasti ühel hetkel otsustada, kas ja kuidas sotsiaalmeedia kanalite kasutamist tööajal piirata. Sellel teemal ka üks pikem arutelu leitav siit.

Lisaks sellele on USAs näiteks teinekord suureks probleemiks tööandjate liigne tungimine töötajate eraellu, uurides nende tervislikku tausta. Kui palju peaks tööandja ikkagi töötaja tervise kohta teadma? Kas see on okei, et tööandja uurib töötaja tervisliku ajaloo kohta? Kusagil läheb ka siin piir, mida on keeruline kindlaks määrata. Oleks ju hea, kui tööandja teaks, kui töötajal on näiteks langetõbi, et ta teaks valmis olla kui töötajal krambid tekivad ja teaks mida ette võtta. Samuti oleks hea teada ka, kui inimesel mõni muu tõsisem tervisehäda on, millega tööandja arvestada saaks. Samas, see kas ja milliseid rasestumisvastaseid vahendeid töötaja kasutab, tundub küll juba ilmselge liialdusena. Huvitav lugemine sellel teemal:
https://www.boston.com/jobs/jobs-news/2016/02/18/are-employers-really-using-data-to-monitor-workers-health

Kokkuvõtvalt leian, et töö oli korralik ja huvitav, kuid teema laia püstituse tõttu oleksin oodanud veidi ulatuslikumat lähenemist. Lisaks e-kirjadele oleks võinud käsitleda ka sotsiaalmeediat, telefoni kasutust, üldist arvuti kasutust jne. Mõnus lugemine, mis iseenesest pani mind edasi mõtlema ja filosofeerima, seega kindlasti oleks ruumi teemat edasi arendada.

Viide tööle: https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_T%C3%B6%C3%B6taja_privaatsus_t%C3%B6%C3%B6kohal_-_probleem_v%C3%B5i_mitte?